4.
Isertitat agguataarnerat
Kapitalimi
uani saqqummiunneqarput isertitat 2002-miit 2017-imut agguataarneri. 2017-imi
kisitsisit nunani avannarlerneersut kisitsisinut nutaajunerpaanut
sanilliunneqarput. Sanilliussinerit mianersortumik atorneqassapput, tassunga
tunngatillugu sanilliussinermut nassuiaatit Kapitali 6-imi Immikkoortoq 6.4-mi
sukumiinerusumik allaaserineqartut atuarneqarsinnaapput. Naggasiutitut
saqqummiunneqarpoq immikkut naatsorsuutit, tassani inoqutigiit meerartallit
isertitaasa agguataarneri erseqqissarneqarput.
Inoqutigiit
isertitaat assigiinngitsunik pingasunik suliaralugit assigiinngitsunik
siunertaqartillugit saqqummiunneqarput. Isertitanut agguataarinermut tamanut Gini-keofficienti siunertaavoq, piitsuussusermullu (at-risk-of-poverty rate)
isertitat annikinnerpaat ersersinneqarlutik siunertarineqartut atorneqarput, ratio-80/20-milu isertitat annertunerpaat annikinnerpaallu
ersersinneqarnissaat siunertaalluni allaaserineqarlutik.
4.1
2002-miit 2016-imut isertitat agguarnerat
Isertitat
agguataarnerini immikkut isigineqartut siunertat assigiinngitsut pingasut
piffissap ingerlanerani takutinneqarpoq. 2004-miit 2005-imut immikkut
maluginiagassaavoq assigiinngissutsimi piitsuussusermilu appariaateqarujussuartoq
2005-imi appariaat akileraartarnermut inatsisip allanngornerata sunniuteqarnera
pissutaasimassaaq. Akileraartussap akissarsiaanut ilanngaatissaa 40.000 kr.-imiit 48.000 kr.-imut qaffanneqarpoq, nalinginnaasumillu akissarsianut
ilanngaat 8.000 kr-imiit 10.000 kr.-inut qaffanneqarluni, akileraartarnermullu pct.-i 2 procentpointimik
qaffappoq. Allannguutit taakkua pissutaallutik isertitakinnerusartut
akileraarnikinnerusalerput isertitaqarnerusartullu akileraarnerusalerlutik,
tamakkiisumilli isigalugu akileraarutit nikippallaanngillat.
Titartagaq 4.1 Gini-koefficienti 2002-miit 2017-imut
Malugiuk: Gini-koefficienti 0-imiippat isertitat naligiiffaarissapput, 100-imiippat isertitat assigiinngilluinnaqqissaassapput Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNF1 |
Titartagaq 4.2 2002-miit 2016-imut piitsuussusermut qanissuseq
Malugiuk: ROP40,
ROP50 aamma ROP60 ersersippaat inoqutigiinni isertitat medianiata
40 pct. 50 pct. Aamma 60 pct. Ataallugu isertitallit meerartaasa qanoq
amerlatigineri. Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INDF1 |
Titartagaq 4.3 2002-miit 2017-imut isertitat annertuut annikitsullu ataqatigiinneri
Malugiuk: Titartakkami takutinneqarpoq ratio-80/20 isertitallit akornanni annertunerpaamik
isertitallit 20 pct.-ii aamma annikinnerpaamik
isertitallit 20 pct.-it
qanoq inissisimanerat. Ratio 20/80-imi kisitsit
anginerugaangat isertitat nikingassusaat annertunerusarpoq ratio 20/80-imilu kisitsit mikinerugaangat isertitat
naligiinnerusarlutik. Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INDF1 |
4.2
Nunat tamalaat akornanni sanilliussinerit
Titartakkami
4.4-mi aamma 4.5-imi takuneqarsinnaapput nunat avannarlernut sanilliullugu
Kalaallit Nunaanni isertitakkaat aamma isertitakitsut nikinganerunerujussuat
aamma piitsuussuseq nunanut avannarlernut sanilliullugu Kalaallit Nunaanni
annertunerusoq. 2015-imiit 2016-imut piitsuussuseq qaffasissoq aamma Sverigemi
nalaanneqarpoq, isertitat medianimit 60 pct.-imik appasinneruppata isertitarineqartut piitsut
isertitaattut nalilerneqarpata Kalaallit Nunaat aamma Sverige assigiimmik
inissisimassapput, ROP60-i pillugit titartagaq 4.5.
takuuk. Titartakkat takutippaat EU-mi agguaqatigiissitaani sanilliussinermi
Kalaallit Nunaanni isertitat assigiinngissuseqarnerusumik agguarneqarsimasut.
50 pct.-it imaluunniit 60 pct.-it atorneqarpata Kalaallilli
Nunaanni piitsuussuseq EU-p agguaqatigiissitaa ataallugu inissisimavoq.
Titartagaq 4.4 Gini-koefficientit nunani avannarlerni aamma EU-mi
Malugiuk: Gini-koefficienti 0-imiippat isertitat naligiiffaarissapput, 100-imiippat isertitat assigiinngilluinnaqqissaasapput. Najoqqutaq: Nordisk Ministerråd. Nordisk Statistikbank-imi kisitsisit kingulliit pissarsiarineqarsinnaasut. |
Titartagaq 4.5 Nunani avannarlerni EU-milu piitsuussuseq
Malugiuk: ROP50 aamma ROP60 ersersippaat inoqutigiinni isertitat medianiata 50 pct. aamma 60 pct. ataallugu isertitallit inuit akornanni amerlassusaat pct.-inngorlugu. Najoqqutaq: Nordisk Ministerråd. Nordisk Statistikbank-imi kisitsisit kingulliit pissarsiarineqarsinnaasut. |
4.3
Inoqutigiit meerartallit akornanni isertitat agguataarnerat
Immikkoortumi
uani saqqummiunneqarpoq immikkut naatsorsuutit, inoqutigiit isertitaat
atoriaannaat pingasunut naatsorsorneqarlutik, inoqutigiit minnerpaamik
ataatsimik meerartallit naatsorsorneqarput. Meeraq tassaavoq ukiup
naatsorsuiffiup naanerani 18-it inorlugit ukiulik. Immikkoortumi 4.1-imi
naatsorsuutit tunuliaqutai tunngavigalugit aamma tassani periaatsit
atorneqartut assinginik suliarineqarput, nunami tamarmi isertitanut
naatsorsuutit suliarineqarneri tunngavigalugit suliarineqarlutik.
Misissueqqissaarnermut meeqqat tamarmik ilaapput, meeraq ukiup naanerani
inoqutigiinni najugaqartoq naatsorsuutinut ilanngunneqartarpoq.
Inoqutigiit
isertitaannik naligiissitsinermi meeqqat tunngavigineqarput, meeqqat
inoqutigiit najugaqarfii tamarmik immikkut inoqutigiit isertitaasa
nalunaarsornerannut ilanngunneqartarput.
Titartagaq
4.6 2002-miit 2017-imut inoqutigiit meerartallit Gini-koefficientiisa
naatsorsornerat
Malugiuk: Gini-koefficienti 0-imiippat isertitat naligiiffaarissapput, 100-imiippat isertitat assigiinngilluinnaqqissaasapput. Najoqqutaq: Inoqutigiit isertitaasa nalunaarsuiffianni immikkut nalunaarsukkat. |
Titartakkami
4.6-imi 4.1-milu takuneqarsinnaavoq sanilliussinermi Gini-koefficientip ineriartornera, inoqutigiit meerartallit
Gini-koefficientiat nuna tamakkerlugu Gini-koefficienti malillugu ingerlavoq. Gini-koefficientimik
naatsorsuinermi inoqutigiit meerartallit appasinnerullutik inissisimapput,
inoqutigiit meerartallit akornanni isertitat nuna tamakkerlugu isertitaniit
assigiinnerusumik agguarneqarput.
Titartagaq
4.7 2002-miit 2017-imut meeqqat akornanni piitsuussuseq
Malugiuk:
ROP40, ROP50 aamma ROP60 ersersippaat inoqutigiinni isertitat medianiata 40 pct. 50 pct. Aamma 60 pct. Ataallugu
isertitallit meerartaasa qanoq amerlatigineri. Najoqqutaq: Inoqutigiit isertitaasa
nalunaarsuiffianni immikkut nalunaarsukkat. |
Meeqqat
akornanni piitsuussuseq nunami piitsuussutsip inissisimaneranik
malittarinnippoq, 2002-miit 2017-imut piitsuussuseq assigiinngitsunut marlunnut
immikkoortinneqarsinnaavoq. 2017-imi ROP ima inissisimavoq inuiaqatigiit
tamaasa eqqarsaatigalugit ROP40 5,8 pct., ROP50 10,3 pct. aamma ROP60 17,0 pct.,
meeqqat kisiisa isigissagaani ROP40 5,2 pct., ROP50
10,8 pct. aamma ROP60 17,6 pct.
Titartagaq
4.8 2002-miit 2017-imut inoqutigiit meerartallit qaffasissumik aamma
appasissumik isertitallit ataqatigiissinnerat
Malugiuk: Titartakkami takutinneqarpoq ratio-80/20 isertitallit akornanni annertunerpaamik
isertitallit 20 pct.-ii aamma annikinnerpaamik
isertitallit 20 pct.-it
qanoq inissisimanerat. Ratio 20/80-imi kisitsit
anginerugaangat isertitat nikingassusaat annertunerusarpoq ratio 20/80-imilu kisitsit mikinerugaangat isertitat
naligiinnerusarlutik Najoqqutaq: Inoqutigiit isertitaasa
nalunaarsuiffianni immikkut nalunaarsukkat. |
Siunertat
siullermik eqqartorneqartut marluk inoqutigiit meerartallit ratio
80/20 atorlugu naatsorsuinermi nuna tamakkerlugu naatsorsornerisa
ineriartornerat assigiinnarpaat. Inoqutigiit meerartallit piffissami 2002-miit
2017-imut nuna tamakkerlugu naatsorsornerat ataatilaarlugu inissisimapput,
inoqutigiit meerartallit akornanni isertitat agguarneri Gini-koefficienti
aamma ratio-80/20 tunngavilugit naatsorsuinerni
isertitat agguarneri ataatsimut isigalugu sanilliussinermi assigiiaarnerupput.